Elektriauto laadijad - uus teema korteriühistute päevakorras. Mille üle tasub mõelda ja vaielda?

Elektriautode laadimise teema on jõudnud korteriühistute lauale.

Kuidas toimub elektri eest tasumine? Kui pikajaliselt peaks ühistu taristut rajades ette mõtlema? Kuidas vältida elektrivõrgu ülekoormamist ja elektrikatkestuste ohtu? Kuidas rajada targalt juhitavat ja etapiviisiliselt laiendatavat laadimistaristut, millega kõik ühistu liikmed saavad tulevikus liituda?

Need on “edasijõudnud” ühistute põletavamad küsimused.

Kiirlugejale:

Kortermajades tuleb mõelda kollektiivselt! Vältida tasub üksikutele osapooltele mõeldud lahendusi majas. Jätkusuutliku laadimistaristu jaoks on lahendused olemas. 

Kui pikaajaliselt peaks ühistu ette mõtlema? Kas laadimispunkte peaks ehitama vaid neile, kes on huvi registreerinud või ka tulevastele sõidukite omanikele?
Igas majas on inimesi, kes on ühistele investeeringutele kategooriliselt vastu ning arvavad, et iga soovija võib tõmmata kaabli otse enda korteri elektrikilbist. See ei ole aga võimalik ega ka majanduslikult mõistlik. 

Maailma kogemus on, et juba esimeste laadimispunktidega levib nõudlus laadijate järele nii majas kui kogu elurajoonis kiirendatud tempos.

Tuleb arvestada ka sellega, et võimsuse suurendamine võib võtta aega. Eriti, kui piirkonna elektrivõrk on juba tugevalt koormatud ja seda on vaja laiendada.

Kuidas vältida elektrivõrgu ülekoormamist ja elektrikatkestuste ohtu? 

Hoone elektripaigaldis peab igal juhul olema ajakohane ning laiendatav.
Ei lähe kaua, kui maja laadimistaristu hõlmab 10, 20 või isegi enam laadimisjaama. Siis on juba laadimisjaamade koormuse juhtimine hädavajalik. 

Ülekoormuse vältimiseks on 2 võimalikku lahendust: peakaitsme suurendamine ja/või dünaamiline koormusjuhtimine.

• VOOLu koormusjuhtimissüsteem jaotab koduses elektrivõrgus olevad reservid võrdselt laadivatele elektrisõidukitele. 
• Sageli ei pea tänu dünaamilisele koormusjuhtimisele võimsust juurde ostma.
  
  

Kuna peakaitsme suurendamine tähendab nii ühekordset investeeringut kui ka igakuist suuremat arvet võrguteenuste eest, võib see oluliselt kallimaks osutuda, kui dünaamiline koormusjuhtimine.

Nutikad või võrguühenduseta laadijad?
Toite jagamise ja juurdepääsu juhtimise funktsioone saab lisada ka RFID-kaart abil. Võrguühenduseta laadimisjaamad ei suuda aga kasutajaid eristada, mistõttu pole võimalik jälgida iga inimese tarbitud energiat. Just seepärast võetakse avalikus kasutuses seda tüüpi laadijate kasutajatelt enamasti fikseeritud tasu. 

Me ei soovita võrguta laadijaid kortermajadele, kuna need ei võimalda kindlaks teha, kes laadimisjaama kasutab ning paari aasta pärast sooviks kasutajad need niikuinii moodsamate vastu vahetada.

VOOLu puhul on kasvõi ajutiselt korterelamulahendustes võimalik jagada mitme peale ka ühte laadimisjaama, jälgides samal ajal iga kasutaja tarbimist, et arved õiglaselt jagada.

Mis siis, kui majas kasutatakse erinevate tootjate laadijaid?
VOOLu tarkvara liidestub ka teiste brändide laadijatega ning võimaldab automaatset tarbimispõhist arveldamist, mis tähendab, et kõik on kasutajaportaalist selgelt jälgitav. Ning ükski majaelanik ei pea kellegi teise elektriauto laadimise eest maksma.

Loe lisaks:
Kas laadimispunkti rajamine on korteriühistu või autoomaniku projekt?