Kas elektriauto laadimispunkti rajamine on korteriühistu või autoomaniku projekt?

Laadimispunkti rajamine võib olla nii korteriühistu, korteriomaniku kui ka üürniku projekt. 

Kortermajas on igal parkimiskohaga elanikul “pistikuõigus”

Prantsusmaal kehtib alates 1. jaanuarist 2015 säte:

Üürnik või kaasomanik võib taotleda õigust paigaldada omal kulul laadimistaristu ja ühendada see individuaalse arvestiga ning hoone elektrisüsteemiga. Seda nimetatakse  "pistikuõiguseks”.

Selle sätte järgi peaks laadija paigalduse kulud katma inimene, kes soovib autot oma parkimiskohal laadida. Kuid see ei tähenda, et ühistu ei võiks katta osa taristu rajamise kuludest. Eelkõige osa, mis puudutab kogu kinnistut.

Kas ühistu võib elanikul keelata elektriauto laadimise?

Ühistu ei saa ilma tõsise ja õigustatud põhjuseta laadimistaristu rajamisele vastu olla. Elaniku taotlus tuleb juhatuse poolt päevakorda võtta kolme kuu jooksul.

Millised on esimesed sammud, kui projekti algataja on üksikomanik või üürnik?

Kui algataja on üksikomanik või üürnik, tuleb esmalt pöörduda korteriühistu juhatuse poole kooskõlastuse saamiseks. Elanik peab laadimiseks alati saama korteriühistu loa. Omavoliliselt ei tohi elektriauto laadimiseks kasutada kinnistu elektrit ega hakata juhtmeid vedama.

Esiteks on vaja tagada elektrivõrgu vastupidavus ja teiseks lahendada kulude jaotamise küsimus energiaarvestiga või targa laadija abil.

VOOLu laadijaga toimib kulude jaotamine automaatselt. Selleks on vaja teha vaid igale kasutajale konto VOOLu kasutajaportaalis. Portaali sisse logides saab igaüks vaadata, millal ja kui palju ta laadis.  

Kes kannab taristu rajamise kulud?

Korteriomanikud peaksid koos otsustama kulude katmise ja laadijate kasutuse.  

Kõige tüüpilisem olukord korteriühistutes on see, et elanik soetab omal kulul oma parkimiskohale elektriauto laadija. Laadimissüsteemi ja laadimisvõimsuse soetamine aga jagatakse kas kõigi korteriomanike või elektriauto omanike vahel. Tegemist on korteriühistu ühiste remondi- ja parendustöödega võrreldavate kuludega.

Kulude küsimus võib muutuda problemaatiliseks, kui me ei räägi enam 1-2 autost. Näiteks olukord, kui elektrisüsteemi võimsust tuleb suurendada. Või olukord, kus uued üürnikud või omanikud soovivad hakata kasutama taristut, mis on juba välja ehitatud. Seadus ütleb, et sellistel juhtudel tuleks maksta "asjakohane hüvitis". Siin on palju tõlgendusruumi ja lahendus sõltub suuresti konkreetsest juhtumist. Kulude jaotus sõltub igal konkreetsel juhul omanike ühenduse otsusest.

Kas korteriühistu saab esialgu soetada näiteks mõne ühise laadimispunkti ja investeerida keskselt juhitud laadimissüsteemi hiljem?

Järgmise 10 aasta perspektiivis ja taristu kogumaksumuse huvides on mõistlikum hankida laadimisvõimsus ja rajada laadija infrastruktuur kõikidele parkimiskohtadele korraga. 

Laadijate jagamine oleneb otseselt inimestest valitud seadmetest.

Kui korteriühistus on vaid paar laadimispunkti, võib tekkida olukord, mil punkti oleks vaja kasutada mitmel elanikul korraga. Kuna autot laaditakse sageli öösel, peaks vahetus toimuma keset ööd. See lahendus sobib, kui kasutajate vaheline kommunikatsioon ja kokkulepped toimivad.

VOOLuga on lihtne jagada mitme peale ka ühte laadimisjaama. Saab jälgida iga kasutaja tarbimist, et arved õiglaselt jagada. Saab aega broneerida. Saab reaalajas laadimisi jälgida. Jne. 

Mida peab teadma ühistu, omaniku ja elektrivõrgu teenusepakkuja vahelisest paberimajandusest?

Elektrivõrk toimib kaasomanike sündikaadi ja võrku haldava paigaldaja/halduri vahelise lepingu alusel. Oluline on, et leping sõlmitaks võrguettevõtja ja kaasomanike sündikaadi vahel, mitte elanikuga. See võimaldab regulaarset võrguhooldust ka üürniku/omaniku vahetumisel ning ühtset kontaktpunkti nii võrguoperaatoril kui ka hiljem liituda soovival elanikul.

​​Palju maksab elektriauto laadijate paigaldamine kortermajale?

Sõltub, kui lihtne on laadimispunkti majja paigaldada. Laadijad tuleb paigaldada sertifitseeritud elektrikutel, kelle teenjustasu puhul tuleb arvestada minimaalselt mõnesaja euroga. Lisakulud võivad tekkida võimalikest kaevetöödest, haljastustöödest ja elektrisüsteemi muudatustest. Hinda mõjutab ka laadimispunktide arv.

Iga maja on erinev. Mõnikord on kaabli marsruut pikk või keeruline, vahel jääb peakaitse liiga väikseks. Äärmuslikel juhtudel põhjustab vananenud elektripaigaldis suuremaid kulutusi. 

Kuna ehitus- ja paigaldustööd moodustavad kuludest olulise osa, on mõistlik elektriautode laadimisvalmidus korraga ette valmistada, et kogukulu tuleks väiksem. Juhtmetaristu elutsükkel on korrektselt tehes u 50 aastat. 

Elektrisüsteemis pole ilmtingimata muudatusi vaja teha, kui valida koormusjuhtimisega laadijad. 

Kes maksab laadimisseadmete hoolduse eest?

Hoolduse ja teenindusega seotud kulud kannab tavaliselt laadimispunkti kasutaja. Laadimispunkti võib paigaldada, hooldada ja hallata (sh arveldus) ka operaator. 

Targa laadijaga aga pole operaatoril suurt mõtet. Nutikad laadimisseadmed võimaldavad dünaamilist koormuse juhtimist, et elektrivõrku ei koormataks üle, kõik saaks laadida võrdsetel tingimustel ning kasutada paljusid lisavõimalusi mobiilirakenduses. Sealhulgas lihtsat ja läbipaistvat arveldust.

Loe lisaks:

Elektriauto laadijad - uus teema korteriühistu koosoleku päevakorras. Mille üle tasub mõelda ja vaielda?

Kortermaja pühapäev. Mis juhtub, kui kõik laevad korraga autosid, pesevad pesu ja küpsetavad ahjupraadi?